a12Apo 18.3;
b161 Kor 11.1, Fil 3.17

1 Corinthians 4

Nini Kraistkö aposolurupŋi akzin.

1Miaŋgöra ambazip körekŋan mönö neŋgöra kewö mötketka dop kölma: Kraistnöŋ jim kutum neŋgiiga nupŋi memakzin. Anutunöŋ keuŋi tölapŋi neŋgiiga buŋanini aiga galöm kölakzin. Neŋön miri galömŋaŋgö tandök ewö akzin. 2Galöm yeŋgö toŋinan miri yuaiŋi galöm kölmegöra böröŋine aljawi, yaŋön mönö keu bohonŋi kewö kapaŋ köla jim kutum eŋgimakza, “Nupŋini mönö misila pöndaŋ memba malme. Memburik-qemburik kude akŋe. Mewö miwikŋaim eŋgibiga dop kölma.” 3Korint eŋön me gölmegö keu jake kungö galömŋan ni kewöta jim teköm niŋgibeak ewö, nöŋön mönö keu miaŋgöra mötpi eretŋi kötökŋi akza. Nanak mewöyök nani keuni qahö jim teközal. 4Uruni kewöta keu kun qahö mötpiga mem lömbörim niŋgizapmö, miaŋgöra töndup solanŋi qahö akzal. Ambazipnöŋ qahöpmö, Kembunöŋ mönö nöŋgö keuni kewöta jim teköm niŋgimakza.

5Miaŋgöra iŋini mönö nalö kewöŋe kungö keuŋi kun mi kude jim teköme. Kembunöŋ nalöŋi ali kam kuŋgumapköra mönö mambötme. Mamböta malgetka miaŋgöreŋ kaba keu yuai ömukŋe asambötket ahözawi, mi mönö asakŋan indeliga aukŋe asuhuma. Yaŋön kaba ambazip urunini mem asariiga könaŋamnini ölŋan aukŋe ekŋamgö dop akŋa. Könaŋamnini ölŋi eka mohot mohot kewöt neŋgiiga Anutunöŋ mönö miaŋgö dop nalö miaŋgöreŋ möpöseim neŋgibawak.

6O urumeleŋ alaurupni, iŋini jula jakbak-öraŋböraŋ aka laŋ likeplikep aröŋda kinda qetal aŋgumakze. Mewö malbepuköra mönö Apolos niri mötmörim netkiba nanŋini imbi-imbi mosöta keu kiaŋgö könaŋi mötme, “Buŋa keu ohoget ahözawi, mi mönö kude oŋgitme.” Keu mi mötket uruŋine ahöi tem kölgetka ölöwakŋegöra mönö kösohotniri mewö ohozal. Mi nani aka Apolos netkö könaŋamniri kewöta mötmöriba möt asarimegöra ohozal. Jujulŋinan mewö teköma.

7Gölmegö kunŋan mönö qahö mem letot gihiiga tosatŋi eŋgoŋgita qainŋi kun akanak me qahö? Mi qahö. Yuai pakpak ahöm gihizawi, mi mönö Anutunöŋ kalem gihiiga buŋa qem aŋgunöŋ me qahö? Mi kalema buŋa qem aŋgunöŋ ewö, mönö wuanöŋgöra kalem qahöpkö tandök ewö silegi memba öŋgömakzan? Mi qahö dop kölja.

8Yuai pakpak memba malbingö sihimŋi mötzei, mi mönö lök ahöm eŋgim teköza. Anutunöŋ Suep köweŋeyök kalemŋi kalemŋi mokom eŋgiiga lök simbawoŋ akze. Neŋön qahö bauköm eŋgiinga nanŋinak töndup mötnaripkö azi kembu tandök akze. Nanŋinaŋgöra mewö mötmörim aŋguze. O eŋön ölŋa kiŋ aketka dop kölbawak. Mewö aketka neŋön mönö mewöyök azi kembu-urupŋini aka eŋgö qöhöröŋine ölöp silenini memba öŋgöba aiweliköm aŋgubinak. Nöŋön mewö akingö sihimŋi mötzal.

9Nöŋön mewö mötzalmö, nanini könaŋamnini eki tandök kewö akza: Anutunöŋ aposol nini al neŋgiiga ambazip jeŋine etqeqeŋi töhön aka maljin. Ambazip eŋguget kömumegö jim tekögeraŋgö tandök aukŋe anda kainga laŋ qeta gamu qem neŋgimakze. Yuai ehekŋi qainŋi kun ahinga gölme dop mieŋgö toŋi aka Suep jakeŋi jakeŋi mieŋgö pom garataŋi mieŋön mönö jeŋinan neŋgek kutuba neŋgehimakze.

10Kraistköra aka uruni sohoi maljali, nöŋgöra mewö jimakzemö, eŋön Kraistpuk kinda mötmöt ambazip aködamunŋinambuk akzeaŋgö tandök akze. Nöŋön lölöwöröŋi akzalmö, eŋön “Ambazip köhöikŋi akzin,” jize. Ambazipnöŋ iŋini göda qem eŋgimakzemö, nöŋgöra mötket eriga jijiwilit ak niŋgimakze. 11Nalö dölkewöŋe mewöyök nenegö kömumba ogöra ak neŋgiiga opo walŋi jujuratŋi löŋgöta malinga bimnöŋ laŋ neŋgugetka dum mirinini qahö mala toroqeba anda kamakzin.

12Nanini böröninan sileqeqe tandök nup memakzin. Ambazipnöŋ laŋ qesuahöm neŋgimakzemö, neŋön mönö kötuetköm eŋgiba yeŋgöra köulukömakzin. Sesewerowero ak neŋgimakzemö, neŋön mönö mi möta mökösöŋda kapaŋ köla maljin. 13Uruqeqe keu töhöreŋ jim neŋgimakzemö, neŋön mönö guŋbönjönjöŋ qakŋe ösöŋnöŋ meleŋmakzin. Neŋön gölmegö nesak lömŋaŋgö tandök ewö ahinga gölmeŋi gölmeŋi yeŋön sisitnini memba andö qem neŋgimakze. Mewö mala kota nalö dölkewöŋe mewö toroqeba maljin.

14Gamu qem eŋgimamgöra keu ki qahö ohozalmö, wölböt nahön böraturupni ewö mönö goro qambaŋ eŋgimamgö mötzal. 15Mötnaripkö böhi 10.000 yeŋön Kraistpuk qekötahöba köyan köla kusum eŋgibeak ewö, mi töndup nöŋön mönö Kraist Jisösbuk qekötahöba Ölöwak Buŋa jim asariba iwiŋini akiga uruŋini meleŋget. Miaŋgöra iwiurupŋini gwötpuk qahö malje.

16Miaŋgöra uruŋini kewö kuŋgum eŋgizal: Nöŋön silik ahakzali, miaŋgö dop eŋön mönö nöŋgö silikni mi wuataŋgöba malme. 17Nöŋön silikni Kraist Jisösbuk qekötahöba aka memba gölmeŋi gölmeŋi liliköba urumeleŋ könagesö dop kusum eŋgimakzali, miaŋgöra mönö ölum eŋgubapuk. Nöŋön miaŋgöra aka wölböt nahöni Timoti melaibiga eŋgöreŋ kama. Yaŋön nömbuk pöndaŋ mala Kembubuk qekötahöba kinda kaba könaŋamni jiba köl gulim eŋgima.

18Eŋgöreŋök tosatŋan nöŋön eŋgöreŋ qahö kabileŋak ewö möta sileŋini möpöseiba jakbak-öraŋböraŋ aka laŋ malje. 19Mewö maljemö, Kembunöŋ sihimŋan ni kamamgö mötma ewö, mönö ösumök eŋgöreŋ kamam. Kamami, nalö miaŋgöreŋ jakbak-öraŋböraŋ ambazip yeŋgö kukösumŋinaŋgöra qesim eŋgibiga jim miwikŋaigetka mötmam. Sileŋini memba wahöta keu ketaŋi ketaŋi laŋ jimakzei, miaŋön nöŋgöreŋ eretŋi akza. 20Anutugö bemtohoŋ mi keuyök jijigö yuaia qahöpmö, ölŋi mi Anutugö kukösum. Miaŋön mönö nam köl neŋgiza.

21Miaŋgöra uruŋini qahö meleŋda laŋ malme ewö, nöŋön mönö kömbin memba kaba keunöŋ eŋgohotirimam. Uruŋini meleŋme ewö, mönö urubönjöŋ qakŋe urukalem ak eŋgimamgöra kamam? Keu yahöt mi kewöta nöŋgöra sihimŋini denöwö mötzei, mi möt kewöta jime. Mewö. a , b

Copyright information for BMU